Kui palju maksab palgata puhkus Eestis? Täielik juhend

Palgata puhkus võib tunduda lihtsa lahendusena, kuid enne selle kasutamist tasub mõista, kui palju see tegelikult maksma läheb. Kuigi tööandja ei pea selle eest palka maksma, võib töötaja kaotada tulu, mõjutada oma maksuarvestust ja isegi ajutiselt ravikindlustust.

Selles põhjalikus juhendis selgitame samm-sammult, kuidas palgata puhkus töötab Eestis, kuidas arvutada selle rahalist mõju ja millised on tööandja ning töötaja õigused ja kohustused

Mis on palgata puhkus?

Palgata puhkus tähendab aega, mil töötaja ei tööta ega saa selle perioodi eest töötasu. See ei ole sama mis tavapuhkus, mille ajal töötaja saab puhkusetasu. Palgata puhkus antakse üldjuhul töötaja soovil, ja tööandjal ei ole kohustust seda automaatselt lubada – välja arvatud teatud seadusega sätestatud olukordades.

Tegemist on täiesti seadusliku võimalusega, mis aitab töötajal võtta isiklikeks asjadeks puhkust siis, kui tavapuhkusepäevad on juba ära kasutatud või kui on vaja näiteks hoolitseda pereliikme eest, käia õpingutel või lihtsalt puhata pikemalt.

Kui palju maksab palgata puhkus?

Palgata puhkusel olemine tähendab sisuliselt sissetuleku kaotust. Selle maksumus sõltub töötaja igakuisest palgast ja võetud puhkuse kestusest. Mida kõrgem palk ja pikem puhkus, seda suurem on rahaline mõju.

Arvestus:

Kui töötaja teenib 1600 € brutopalka kuus ja võtab 5 tööpäeva palgata puhkust, siis ta jääb ilma umbes 266 € brutotulust (1600 / 30 × 5 = 266,6 €).

Netotulu kaotus on ligikaudu 200–210 €, olenevalt maksuarvestusest.

Kuidas mõjutab see igakuist sissetulekut?

  • Kui töötajal on regulaarne laenumakse, üür või muud kulud, tuleks arvestada, et nende tasumine võib sellel kuul olla raskem.
  • Kui puhkust võetakse kuu lõpus, võib see mõjutada järgmise kuu palgapäeva summat.

Sellepärast on enne otsustamist oluline arvutada, kui palju sissetulek väheneb. Seda saad kiiresti teha meie bruto neto kalkulaator abil.

Kuidas arvutada palgata puhkuse mõju palgale?

Täpse kaotuse arvutamiseks tuleb teada oma brutopalka ja puhkusepäevade arvu.

Lihtne valem:

(Brutopalk / 30) × palgata puhkuse päevade arv = kaotus brutotulus

Näide:

  • Brutopalk = 1800 €
  • Palgata puhkus = 7 päeva
  • Kaotus brutotulus = (1800 / 30) × 7 = 420 €

Netotulus väheneb ligikaudu 320–340 €.

Kas tööandja peab palgata puhkuse andma?

Reeglina ei pea tööandja palgata puhkust andma. See on vabatahtlik kokkulepe, mille mõlemad pooled peavad heaks kiitma.

Siiski on olemas seadusega tagatud erandid, kus tööandja peab palgata puhkuse lubama.

Kohustuslikud juhud:

  • Lapsevanemal – kuni 10 tööpäeva aastas lapse kooli või lasteaia asjade tõttu.
  • Lapsehoolduspuhkus – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
  • Õppuril – kui õpitakse tööandja huvidest lähtumatult.
  • Hoolduspuhkus – raskelt haige pereliikme hooldamiseks.

Soovitus tööandjale:

Tööandja peaks hindama olukorda inimlikult – isegi kui seadus ei kohusta, võib mõistlikult antud palgata puhkus tõsta töötaja lojaalsust ja vähendada läbipõlemise riski.

Kuidas taotleda palgata puhkust?

Palgata puhkuse taotlemine peab olema kirjalik ja täpne. See aitab vältida arusaamatusi hiljem.

Samm-sammuline juhend:

  1. Koosta kirjalik avaldus.

Lisa oma nimi, ametikoht, puhkuse algus- ja lõppkuupäev ning põhjus.
Näide: “Soovin palgata puhkust 10. märtsist kuni 17. märtsini 2025 isiklikel põhjustel.”

  1. Esita avaldus tööandjale vähemalt paar päeva ette.

Mida varem teavitad, seda suurem võimalus, et tööandja nõustub.

  1. Oota tööandja kirjalikku kinnitust.

Puhkuse loetakse kehtivaks alles siis, kui tööandja on andnud loa.

  1. Säilita koopia avaldusest.

See võib hiljem abiks olla, kui tekib vaidlus puhkuse kestuse või palga kohta.

Kas palgata puhkus arvestatakse tööstaaži hulka?

Tööstaaž on oluline, sest selle põhjal arvutatakse välja puhkusepäevad, hüvitised ja osaliselt ka pensioniõigus.
Palgata puhkus arvestatakse staaži hulka kuni 30 kalendripäeva aastas. Kui see periood ületatakse, siis ülejäänud päevad enam staaži ei lisa.

Näide:

Kui töötaja võtab 45 päeva palgata puhkust, siis 30 päeva arvestatakse tööstaaži hulka, kuid 15 päeva mitte.

See võib vähendada tulevikus:

  • tavapuhkusepäevade arvu,
  • töölepingu lõpetamise hüvitist,
  • pensionistaaži teatud juhtudel.

Kas palgata puhkus mõjutab maksuarvestust ja kindlustust?

Kuigi palgata puhkuse ajal ei teenita sissetulekut, on oluline mõista, kuidas see mõjutab maksustamist ja sotsiaalset kindlustust.

Tulumaksu ja sotsiaalmaksu ei arvestata, kuna tulu puudub.

Kui töötaja on rohkem kui 2 kuud järjest palgata puhkusel, siis ravikindlustus katkeb automaatselt. Selle taastamiseks peab inimene taas tööle asuma või registreeruma töötukassas.

Soovitus: Kui kavatsed olla pikemalt kui 2 kuud palgata puhkusel (nt lapsehoolduse tõttu), uuri eelnevalt, kas sul on alternatiivne kindlustus (näiteks abikaasa kaudu või vabatahtlik).

Millal palgata puhkust ei soovitata võtta?

Kuigi palgata puhkus võib tunduda ahvatlev võimalus hingetõmbeks, on olukordi, kus see ei ole tark otsus.

  • Kui sul on veel tasuline puhkus kasutamata, tasub see ära kasutada enne palgata puhkust.
  • Kui oled laenuvõtja või üürnik, võib sissetuleku puudumine põhjustada makseprobleeme.
  • Kui plaanid olla eemal üle kahe kuu, võib see katkestada ravikindlustuse ja vähendada staaži.

Peamine õppetund ja soovitus

Palgata puhkus võib olla hea lahendus, kui vajad aega pere, tervise või vaimse taastumise jaoks. Samas on oluline mõista, et sellega kaasneb sissetuleku kaotus ja võimalik mõju staažile ning kindlustusele.

Enne kui otsustad, arvuta oma finantsmõju palgakalkulaatoriga, räägi tööandjaga ausalt ja tee otsus, mis toetab sinu pikaajalist heaolu.

Vaata rohkem seotud teavet

Kui palju teenib õpetaja Eestis?

Kui palju teenib IT-spetsialist Eestis?

Palgata puhkus tähendab, et töötaja ei saa selle perioodi eest palka, mistõttu kaotab ta tulu vastavalt oma tavapärasele töötasule. Näiteks kui töötaja teenib 1500 eurot kuus ja võtab 5 päeva palgata puhkust, kaotab ta ligikaudu 250 eurot brutotulust.

Ei pea. Palgata puhkuse ajal ei maksa tööandja töötasult makse, sest töötajale ei maksta tulu. Samuti ei tehta selle perioodi eest sotsiaalmaksu ega pensioni- ega töötuskindlustusmakseid.

Seadus ei määra maksimaalset kestust, kuid see peab olema tööandja ja töötaja vahel kokku lepitud. Tavaliselt antakse seda mõnest päevast kuni paari kuuni sõltuvalt olukorrast. Pikemate puhkuste puhul soovitatakse kirjalikku kokkulepet ja tööle naasmise kuupäeva määramist.

Jah, tööandja võib keelduda, sest palgata puhkus ei ole töötaja õigus, vaid kokkuleppeline soodustus. Tööandja peab tagama töökorralduse järjepidevuse ja võib keelduda, kui töötaja puudumine häiriks ettevõtte tööd. Parim viis on arutada põhjus ja leida mõlemale sobiv aeg.

Similar Posts